Dirhami teated

Meil on suur au võõrustada Tõrva meesansamblit, kes on pälvinud Valgamaa “KULTUURIPÄRLI” austava nimetuse.

Kontsert toimub ilusa ilma korral külalistemaja paraadukse trepil, kehvema ilmaga siseruumis. Kontsert kestab 1h koos väikese vaheajaga.

Tulgem siis kaasa elama austatud ja tublide vanahärrade esitusele ning kuulama kaunis emakeeles kõlavaid laule! Kontsert on tasuta ja kohaletulekut igati väärt!

Tõrva meesansamblist.
Ansambel on asutatud 14. oktoobril 1968. aastal Valga Kolhooside Ehituskontori juures ja kandis ka 25 aastat oma leivaisa nime. Valga KEKi meesansambel oli VK „EKE” taidlusülevaatuste kolmekordne laureaat.
Ansamblit on juhendanud kõik need aastad teenekas metsaülem Tõnis-Rein Ainso. Pooled laulumeestsest (4) on samuti selle kollektiivi asutajaliikmed. Seekord juhendab ansamblit Aado Kaasik. 33 aastat Patküla kooli juhatanud Kaasik on Tõrvas kultuuri edendanud pea 50 aastat, olgu siis laulja, pillimehe, koorijuhi, laulukirjutaja, luuletaja, õpetaja, direktori või lihtsalt inimesena.
Võib liialdamata väita, et Tõrva kultuur ja ka Mulgi kultuur on vägagi Aado Kaasiku näoga. Tema viisistatud Henrik Adamsoni värsiread on andnud Mulgimaa hümni. Ta on rahvamuusikaansambli Jauram kindel tugitala ning tema kaudu on omandanud ka täiesti uue hingamise Tõrva Meesansambel – mõlemad kollektiivid kannavad Valgamaa Kultuuripärli tiitlit.
Tõrva meesanasmbli (edaspidi TMA) patrooniks oli läbi aegade maestro prof Ants Sööt.
TMA laulud on kõlanud üle Eestimaa, aga ka kaugemal: Rootsis, Norras, Gruusias, Tšehhis, Ukrainas, Leedus, Peterburis. Viimastel aastatel on mehi meelitama hakanud meri oma saartega (Kihnu, Ruhnu, Muhu, Hiiu, Saare, Vormsi jt meretagused maad).
Ansambli repertuaari kuulub enam kui sada laulu seda nii omakandi laulumeistritelt (Johannes Taul, Sven Malm, Aado Kaasik) kui ka üle ilma. Eriline koht kuulub aga Aado Kaasikule, pikaajalisele Tõrva meeskoori dirigendile ja koorijuhile, kes ka ise laulab ja mängib ansamblis kaasa.
TMA esimese nelja aastakümne tegemised on kajastatud kroonikas (Rudolf Enne) ja selle põhjal kirjutatud raamatus „Lauludest helisevad aastad” (2008).